Kuidas kujuneb ravimihind?

Ravimid on kirglik arutelu teema kogu maailmas. Ravimite kättesaadavusest ja kvaliteedist sõltub rahvatervis kõige otsesemalt ja seetõttu on igati mõistetav, et diskussioon on tuline nii sisus kui ka retoorikas. Paraku on Eestis selle diskussiooni fookuses intriigid erinevate ravimituru osaliste vahel. Sellises aruteluvormis jääb kõlama hulgaliselt otsesest väärinfot ja pooltõdedest tulvil arvamusi.

Ravimiturg on seadustega ülimalt reguleeritud ala, eriti just hulgi- ja jaemüügi hinnakujunduse osas. Seega on ravimite hulgimüüjate ja apteekide võimalused ravimite müüki mõjutada, suunata või ravimite hinda kujundada olematud. Viimasel ajal on hakanud müütidena levima valed, mida nende rääkijad levitavad ilmselt sihiteadlikult oma eesmärkide saavutamiseks.

Peame oluliseks lükata ümber laialt levima hakanud müüdid ja meelevaldsed hinnangud, et tekiks tasakaalustatud pilt tegelikkusest.

Tõde: Ravimi hinna määrab ravimitootja
Müüt: Ravimi hinda kujundab hulgi- ja jaemüüja.

Avalikkuses püütakse tihtilugu jätta ekslikku muljet, et ravimite lõpphinna määravad oma äranägemise järgi hulgi- ja jaemüüjad. Tegelikkuses on ravimihinna kujunemine rangelt reguleeritud ja õigusaktidega on kehtestatud väga selged ja napid juurdehindluste piirmäärad Eestis tegutsevatele hulgimüüjatele ja apteekidele.

Ravimi hinna kujunemine algab ravimitootja määratud hinnast, millele võivad lisada seadusega lubatud juurdehindluse hulgimüüja ja apteek. Nende ravimite hind, mida kompenseerib kas osaliselt või täielikult riik, lepitakse kokku haigekassa ja ravimitootja vahel.

Hulgimüüja ega apteek ei osale hinna läbirääkimistes. Hulgimüüja roll edasises ravimitega varustamises tuleneb taaskord seadustest ja selle osapoole kohustuseks on eelisjärjekorras hankida odavamad ravimid ning need apteekidele kättesaadavaks teha.

Ajakirjanduses on võrreldud samade ravimite hindasid Eestis ja lähiriikides ning tõepoolest on erinevused mõningatel juhtudel isegi mitmekordsed. Selline erinevus tuleneb ravimitootjate määratud erinevatest hindadest erinevatele riikdele. Ravimitootjad omakorda lähtuvad sihtriigi turuolukorrast ning kokkulepetest riikidega. Siin saab tuua paralleele teiste turusegmentidega nagu näiteks kinnisvara, toiduained ja tarbekaubad, kus hinnaerinevused liikmesriikide vahel on samamoodi tavapärased. Inimene, kes ravimite maaletoomise regulatsiooni ei tunne, esitab aga oma etteheited ikkagi ebaõiglaselt jaemüüja ehk apteegi aadressil, arvates, et just jaemüüja määrab hinna.

Pole ka saladus, et Eesti kõrged ravimihinnad on tingitud turu väiksusest ja riigipoolsest madalast võimekusest hinnaläbirääkimiste pidamiseks ravimitootjatega, kellest enamus on rahvusvahelised suurkorporatsioonid. Samas ei ole väikesel turul tegutsemine ükskõik millises sektoris ühegi tootja jaoks ülemäära atraktiivne tulenevalt tagasihoidlikust teenimisvõimalusest.

Ravimite kaalutud keskmine juurdehindlus apteegis on 13% ravimipaki kohta. Konkreetsed juurdehindlused sõltuvad ravimi ostuhinnast. Näiteks müüakse apteegis enim käsimüügiravimeid, mille hind jääb vahemikku 3,21-6,39 eurot, sellisel juhul on juurdehindlus 64 senti kuni 1,28 eurot.

Juurdehindlustele on kehtestatud ülempiir. See tähendab, et sadu või isegi tuhandeid eurosid maksvatele preparaatidele võib lisada üksnes 5 eurot ja 11 senti. Selle juurdehindluse eest tuleb katta kõik apteekide käigushoidmiseks vajalikud kulud, alates töötajatele palkadest kuni ravimite säilitamiseks kehtestatud nõuete täitmiseni välja. See ei pruugi aga alati katta isegi kulutusi ravimite hoiustamisnõuete täitmiseks.

Tõde: Ravimitootja ja hulgimüüja ei ole seotud
Müüt: Ravimitootja ja hulgimüüja on üks ja seesama.

Kahetsusväärsel kombel on asutud agaralt levitama müüti, et ravimitootja ja hulgimüüja on ühes ja samas isikus ning neil on vaba voli nii kaubavalikut kui ka hindu dikteerida. On isegi väidetud, et Eestis ravimite jae- ja hulgimüügiga tegelevad ettevõtted on ravimeid tootes ja müües juba korra oma kasumi ravimi eest kätte saanud. Tegelikkuses määravad hinna ravimitootjad üksi või koos riigiga hinnakokkulepete ja õigusaktide kaudu.

Hulgimüüjad ei ole ravimitootjad, küll aga on mõned ravimitootjad hulgimüüjad. Tõsi, antud skeem on erandlik, kuid turul mitme osalise poolt rakendatud. Näiteks on üks sellistest Šveitsi ravimifirma F. Hoffmann-La Roche, kes tegutseb ka Eestis. Roche on globaalne ettevõte, mis hoiab Eestis oma ravimite osas kontrolli nii ravimitootja kui ka hulgimüüjana.

Ükski Eestis apteeke omav hulgimüüja ei ole ravimitootja ega kuulu ka samasse ärigruppi ravimitootjatega. Ravimitootjad ei ole ka suuremad apteegiketid: Benu, Apotheka, Südameapteek ja Euroapteek. Vastupidised väited on kas teadmatus või sihilik avalikkuse eksitamine.

Tõde: Töövõtjast apteeker juhindub kutse-eetikast, seadustest ja patsiendi huvidest
Müüt: Töövõtjast apteeker juhindub mitteproviisoritest omanike ärihuvidest

Apteekrid teevad oma tööd südamega ja lähtuvad oma töös patsientide huvidest. Septembris Kantar Emori poolt läbi viidud uuring näitas, et apteegiteenusega on rahul 99% inimestest. Selgus, et Eesti elanikkond on rahul nii teenuse kvaliteedi kui ka regionaalse kättesaadavusega. Samast uuringust järeldus ka, et apteeker on inimesele kõige kiiremini kättesaadav tervishoiutöötaja kergemate tervisemurede korral.

Apteegireformi tuliste debattide käigus on apteekreid süüdistatud kallutatuses ja ärihuvide esikohale seadmises, kuid neil väidetel ei ole alust. Väga paljud apteekrid tunnevad end tõsiselt solvatuna neist süüdistustest. Apteeker ei tegutse ärihuvidest lähtuvalt, vaid patsiendi huvide, kutse-eetika ja seaduste järgi. Apteekril on ühelt poolt kohustus soovitada patsiendile soodsaimat ravimit ning teisalt on apteekidel kohustus hoida kättesaadavatena piirhinna aluseid odavamaid ravimeid. Seega on täiesti alusetu väide, et apteek müüb peamiselt kallimaid ravimeid. Selle välistavad erinevad õigusaktid, ravimiameti järelevalve ja kutse-eetika.

Ravimiturg on seadustega väga rangelt reguleeritud ja riikliku järelevalve all olev valdkond. Ravimihinna kujunduse dikteerivad ravimitootja ja riik, teiste osapoolte roll hindades on marginaalne.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehes.

Apteekides vaktsineeriti tänavu rekordarv inimesi

Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) eestvedamisel vaktsineeriti tänavu gripi vastu apteekides üle 14 000 inimese ehk ligi 5000 inimest rohkem kui möödunud aastal.

„See, et nii paljud inimesed kasutasid võimalust end apteegis vaktsineerida, näitab apteekide algatuse vajalikkust ja positiivset mõju rahvatervisele. See innustab Eesti Apteekide Ühendust jätkama apteegis vaktsineerimise edendamist ka tulevikus,“ kinnitas EAÜ juhatuse liige, proviisor Timo Danilov.

Loe lähemalt uudiste alt.


Sel nädalal on tähelepanu antibiootikumide õigel kasutamise

Alanud nädalal juhitakse ülemaailmselt inimeste tähelepanu antibiootikumide teadlikumale kasutamisele. Antibiootikumipäev on iga-aastane Euroopa rahvatervise algatus, mille ametlik kuupäev on 18. novembril, kuid teavituskampaania kestab terve nädala raames. Kampaanianädala eesmärk on levitada infot antibiootikumi-resistentsuse ohust rahvatervisele ja antibiootikumide efektiivse kasutamise kohta. Kogu kampaaniamaterjale on soovituslik jagada kõikvõimalikes sotsiaalmeedia kanalite vahendustel, et kampaania saaks aktiivselt kajastatud ja jõuaks kõikide sihtgruppideni.

Antibiootikumresistentsus on oluline teema, et vältida tulevikus antibiootikumide efektiivsuse langust. Antibiootikumide resistentsus tähendab, et seni alluvad mikroobid, sh bakterid ei allu enam antibiootikumi toimele.

Antibiootikumid on hea vahend antibakteriaalseks raviks, kuid selle kasutamine peab olema eesmärgipärane, teadlik, vaid vajadusel lähtuv, et vältida üleliigset kasutamist ning valekasutust. Nädala eesmärk ongi julgustada nii inimesi, kui ka tervishoiu töötajaid, poliitikuid lähtuma parimast praktikast antibiootikumresistentsuse tekke takistamiseks.  

Antibiootikumresistentsuse alastest uuringutest Eestis saab lugeda aadressilt https://sisu.ut.ee/amr/avaleht?lang=en, rahvusvahelisest kampaaniast teavitab Maailma Terviseorganisatsioon kodulehel https://www.who.int/news-room/events/detail/2019/11/18/default-calendar/world-antibiotic-awareness-week-2019


Kantar Emori uuring näitab, et rahulolu apteegiteenusega on väga kõrge


Septembris läbiviidud uuringu tulemuste järgi on inimeste meelest apteegiteenus hästi kättesaadav ja üldiselt ollakse väga rahul teenusega. Kantar Emori uuringu sihtrühma kuulusid 18-84-aastased Eesti elanikud, kes hindasid apteekide külastamise kogemust viimase 12 kuu jooksul. Kokku osales uuringus 1063 vastanut, kellest 1013 olid apteegikülastajad.

Peamised uuringutulemused:

1. Rahulolu apteegiteenusega on väga kõrge - 99% vastanuid
2. Teenus on elanike hinnangul hästi kättesaadav ja see on püsinud viimastel aastatel samal tasemel:

  • Apteeki valitakse asukoha järgi - 90% vastanuid, oma koduapteegi kaugusega on rahul 95% elanikest (n=961);
  • Apteeker aitab kergete tervisemurede korral kõige kiiremini - 50% vastanuid.
3. Apteegireformi olemus ei ole elanikele hetkel mõistetav - mis muutub paremaks, millised on riskid:
  • 76% elanikest on reformi osas ükskõiksed või on selle vastu;
  • 78% vastanutest ei ole kursis, kes on ühe või teise apteegi omanik.

Lähemalt saab tutvuda uuringu sisuga SIIN.

Eesti Apteekide Ühenduse poolt on välja antud "Apteegiteenuse kvaliteedijuhise" täiendatud versioon (2016), mida saate lugeda ja alla laadida, vajutades siia.


Kvaliteedijuhise ülesandeks on sõnastada nüüdisaegse apteegiteenuse põhimõtted ehk kvaliteetse apteegiteenuse aspektid ning määratleda selged apteegiteenuse kvaliteedi hindamise kriteeriumid.
"Apteegiteenuse kvaliteedijuhise" teemal toimus infopäev veebruaris 2019, mis on järelevaadatav ning koos materjalidega kättesaadav. Ettekandeid saate vaadata ning materjale lugeda SIIT

Millest lähtuda ravimite kasutamise nõustamisel ja väljastamisel loe apteekri poolt kasutatud juhisest.