e-koolituskeskkonnas hetkel pakutavate loengute kirjeldusega saate tutvuda alljärgnevalt.


1) "Parkinsoni tõbi ja Alzheimeri tõbi - sagedasemad neurodegeneratiivsed haigused ja ravi."

Lekotriteks on dr. Ülle Krikmann ja dr. Ülla Linnamägi, TÜ Kliinikumi Närvikliiniku neuroloogid.

Koolituse maht on 4 ak tundi.

E-loengu 1. pooles räägib dr. Ülle Krikmann esmalt parkinsonistlikust sündroomist – milles see väljendub ning mis võivad olla põhjused. Lisaks räägib lektor Parkinsoni tõvest kui haigusest – milline on Parkinsoni tõve patogenees; millised tegurid mõjutavad riski haigestuda Parkinsoni tõppe; geneetilistest seostest; samuti ka sümptomaatikast. Põhjalikumalt tuleb juttu ka Parkinsoni tõve ravist (mittemedikamentoosne ja medikamentoosne ravi). Millised on vastavate ravimite sagedasemad kõrvaltoimed ja kasutamise eripärad. Samuti tuleb juttu ka elektrilise ajusüvastimulatsiooni kasutamisest haigetel. Lisaks räägib dr. Krikmann ka millised muud haigused/kaebused kaasnevad Parkinsoni tõvega.

E-loengu 2. pooles räägib dr. Ülla Linnamägi esmalt dementsuse erinevatest vormidest ning kuidas erineb dementsus kui sündroom Alzheimeri tõvest. Lisaks toob lektor välja, millised on diagnostika meetodid Alzheimeri tõve ja dementsuse diagnoosimiseks. Samuti tuleb juttu Alzheimeri tõve patogeneesist, riskifaktoritest ja sümptomitest. Dr. Linnamägi räägib põhjalikumalt ka mittefarmakoloogilistest meetoditest Alzheimeri tõve ravis, samas ka medikamentoossest ravist (ravi eesmärkidest, erinevatest ravimgruppidest ja toimemehhanismidest). Samuti toob lektor ka välja, millised muud haigused/kaebused kaasnevad Alzheimeri tõvega.
Kogu loengu vältel toovad lektorid välja näiteid uuringutest, millest juhindutakse tänapäeval ravivalikutes. 

NB! Antud e-loeng on vaadatav ka enamikes Android ja iOS seadmetes (nutitelefonides ja tahvelarvutites). 

2) "Hüpertensioon, südamepuudulikkus, hüperlipideemia - haiguste käsitlus ja tänapäevased ravisuunad"

Lektoriks on dr. Silvia NoodlaTÜ Kliinikumi Südamekliiniku kardioloog, vanemarst-õppejõud, ambulatoorse osakonna juhataja.

Koolituse maht on 4 ak tundi.

E-loengu 1. pooles räägib dr. Silvia Noodla kardiovaskulaarhaiguste preventsioonist –kuidas KV riske hinnatakse, millised on riskifaktorite normid, mis on kõige olulisem KV haiguste ennetamisel. Lisaks räägib dr. Noodla ka põhjalikumalt düslipideemiate käsitlusest – mida hinnatakse vere lipiidide analüüsil ning millised on ravi märkpunktid; sealhulgas tuleb juttu farmakoloogilisest ravist (statiinid, kolesterooli absorptsiooni inhibiitorid, PCSK9 inhibiitorid, omega-3-rasvhapped jt) ning kuidas tehakse ravimvalikut.

E-loengu 2. pooles tuleb esmalt  juttu hüpertooniatõvest, selle olemusest, riskifaktoritest, vererõhutasemete klassifikatsioonist, ravist (AKE-inhibiitorid, ARB-d, Ca-kanali antagonistid, diureetikumid, beetablokaatorid), samuti kombinatsioonravist. Lisaks räägib dr. Noodla ka südamepuudulikkusest – sümptomitest ja tunnustest, diagnoosimisest ning ravist uute ravijuhiste valguses.

Kogu loengu vältel toob lektor välja näiteid erinevatest uuringutest, millest juhindutakse tänapäeval ravivalikutes.

NB! Antud e-loeng on vaadatav ka enamikes Android ja iOS seadmetes (nutitelefonides ja tahvelarvutites).

3) "Insult: akuutne ravi ja sekundaarne preventsioon"

Lektoriks on dr. Janika Kõrv, TÜ Kliinikumi Närvikliiniku vanemarst-õppejõud neuroloogia alal.

Koolituse maht on 4 ak tundi.

E-loengu 1. pooles räägib dr. Janika Kõrv insuldist kui haigusest, insuldi erinevatest alaliikidest (isheemilisest ja hemorraagilisest insuldist, TIA’st ehk transitoorsest isheemilisest atakist, jt.), tekkemehhanismidest, lisaks millised on insuldi sümptomid, riskifaktorid, aga ka tüsistused. Samuti tuleb juttu, kuidas on insuldiga seotud kodade virvendusarütmia ning milliseid riskitegureid on võimalik muuta, et ennetada insulti.

Lisaks juhitakse tähelepanu insuldi sümptomite äratundmisele ning edasisele reageerimisele.

Loengu teises pooles räägib lektor põhjalikumalt uut tüüpi suukaudsest antikoagulantravist ja antiagregantravist insuldi preventsioonis, sh kombinatsioonravist ja ravi efektiivsusest. Lisaks tuleb juttu ka trombolüüsist.

Kogu loengu vältel toob lektor välja erinevate uuringute tulemusi, millest juhindutakse tänapäeval ravivalikutes.

NB! Antud e-loeng on vaadatav ka enamikes Android ja iOS seadmetes(nutitelefonides ja tahvelarvutites).

4) "Diabeedi põhjalik käsitlus" 

Lektoriks on dr. Tatjana Vinogradova, Eesti Diabeedikeskuse ja Lääne-Tallinna Keskhaigla endokrinoloog.

Koolituse maht on 4 ak tundi.

E-loengu 1. pooles räägib dr. Vinogradova sissejuhatuseks erinevatest diabeedi tüüpidest - milline on sümptomaatika ja tekkemehhanismid. Lisaks tuleb juttu veresuhkru piirmääradest. Lektor räägib ka 1. ja 2. tüüpi diabeedi ravi põhimõtetest.

E-loengu 2. pooles tuleb põhjalikumalt juttu ka 2. tüüpi diabeedist (sõeltestimisest, metaboolsest sündroomist, riskiteguritest jpm.). Lisaks räägib lektor ka Eestis kehtivatest ravijuhistest ning põhjalikumalt ka uue põlvkonna diabeediravimitest (GLP-1 agonistid, SGLT-2 inhibiitorid) ning nende toimemehhanismidest.

Loengumaterjalid sisaldavad diabeedi tüsistuste temaatikat, mis on mõeldud iseseisvaks lugemiseks.

NB! Antud e-loeng on vaadatav ka Android ja iOS seadmetes(nutitelefonides ja tahvelarvutites).


5) „Ravimite, ravimtaimede ja toidulisandite näidustatud kasutamine raseduse ja imetamise ajal“ (6 ak tundi)

Lektoriteks on dr. Anne Kirss, TÜ Kliinikumi Naistekliiniku sisearst, dr. Reet Raukas, Ida-Tallinna Keskhaigla lastearst ja prov. Catri Valner, Apotheka Viru Keskuse Apteegi juhataja.

Esimeses ettekandes alustab dr. Anne Kirss ettekandega „Ravimid ja rasedus“, rääkides esmalt ohtudest raseduse erinevatel trimestritel, sealhulgas ravimite teratogeensusest. Lisaks peatub dr. Kirss ka vitamiinide teemal, tuues välja annused, aga ka parimad allikad toidu näol. Dr. Kirss räägib ka mõningatest ravimtaimedest, mida tohib või ei tohi raseduse ajal kasutada, samuti ka ravimite kasutamisest erinevate kaebuste korral.

Dr. Reet Raukas keskendub imetamisaegsele perioodile, rääkides milliseid ravimeid tohib imetamise ajal kasutada, milliseid mitte. Lisaks tuleb juttu faktoritest, mis mõjutavad ravimite jõudmist rinnapiima, ravimi suhtelisest doosist lapsele (kuidas seda arvutada), Hale’i klassifikatsioonist, vaktsineerimisest imetamise ajal jpm.

Viimases osas räägib prov. Catri Valner nõustamisest apteegis raseduse ja imetamise ajal, tuues välja erinevad mured ja kaebused, millega rasedad apteeki pöörduvad ning milliseid lahendusi on neile võimalik pakkuda. Põhirõhk on seatud ravimtaimede kasutamisele.

Antud e-loeng annab olulised teadmised, kuidas nõustada naist ning milliseid soovitusi anda nii rasedusaegses perioodis kui ka imetamise ajal.

NB! E-loeng on vaadatav ka Android ja iOS seadmetes (nutitelefonides ja tahvelarvutites).

6) "Enamesinevad günekoloogilised haigused. Menopaus ja ravivõimalused. Günekoloogiline song, uriinipidamatus ja ravivõimalused. Viljatus ja selle ravi põhimõtted" (4 ak tundi)

Lektoriteks on dr. Ülle Kadastik TÜ Kliinikumi Naistekliiniku günekoloogia osakonna juhataja, vanemarst-õppejõud, ja dr. Aivar Ehrenberg, kes on TÜ Kliinikumi Naistekliiniku direktor ning arst-õppejõud viljatusravi erialal.

E-loengu 1. pooles räägib dr. Kadastik esmalt uriinipidamatusestnaistel: kui levinud probleemiga on tegu, millised on riskifaktorid ja põhjused uriinipidamatuse tekkel ning millised on ravivõimalused (medikamentoossed ja kirurgilised).

Seejärel räägib lektor günekoloogilisest songast (seos ülekaalulisusega, sünnitusega, vanusega jne), ennetusest ja ravivõimalustest. Lisaks tuleb põhjalikumalt juttu ka enamesinevatest günekoloogilistest haigustest (polüübid, müoom, endometrioos, munasarja healoomulised kasvajad, HPV, kondüloomid, genitaalherpes), sealhulgas medikamentoossest ravist.

Viimase teemana käsitleb dr. Kadastik menopausi, rääkides sealjuures sümptomitest, hormoonasendusravist, kas ja kuidas on HAR seotud rinnavähiriski suurenemisega või II tüübi diabeediga, millised on HAR-i näidustused ja vastunäidustused.

E-loengu 2. pooles räägib dr. Ehrenberg viljatusest – tekkepõhjustest (ovulatsioonihäired, polütsüstiliste munasarjade sündroom, ülekaal, hüperprolaktineemia, endometrioos, mehepoolsed põhjused, ravimite mõju jt), riskiteguritest (suitsetamine, alkohol, rasvumine), kuidas on ajas viljatusravi saajate arv muutunud. Lisaks räägib lektorkunstlikust viljastamisest (IUI, IVF, ICSI), milliseid ravimeid neil juhtudel kasutatakse, kui efektiivne on kunstlik viljastamine, millised on kunstliku viljastamise seaduslikud alused ning kuluhüvitis Eestis. Lõpuosas tuleb põgusalt juttu ka sperma- ja munarakudoonorlusest.

Ettekandeid ilmestavad arvukad pildimaterjalid ning näited uuringutest.

E-loeng annab kõigile häid taustateadmisi enamesinevatest günekoloogilistest haigustest ning viljatuse probleemidest ning on abiks patsientide nõustamisel ravimite osas ning teemaga seotud küsimustes.

NB! Antud e-loeng on vaadatav ka Android ja iOS seadmetes(nutitelefonides ja tahvelarvutites).

7) „Gastroenteroloogiliste kaebustega patsiendi käsitlus“Kristiine Pruudel, MD; Vadim Brjalin, MD; Lääne-Tallinna Keskhaigla  (4 ak tundi)

E-loengus annavad lektorid põhjaliku ülevaate kaebustest, millega patsiendid sageli arsti juurde, aga ka apteeki satuvad.

Dr. Kristiine Pruudel räägib põhjalikult ägedast kõhulahtisusest:

  • millistel põhjustel tekib äga kõhulahtisus;
  • millised on erinevad kõhulahtisuse raskusastmed;
  • patogeneesi mehhanismid;
  • infektsioosse kõhulahtisuse põhjused ja patofüsioloogia;
  • millised on kõhulahtisuse riskitegurid, komplikatsioonid ning millistel juhtudel tuleks eritähelepanu pöörata.

Dr. Pruudel annab soovitusi ka toitumise osas ägeda kõhulahtisuse korral ning milliseid ravivõimalusi sel puhul on võimalik kasutada.

Dr. Vadim Brjalini ettekandes tuleb juttu erinevatest seedetrakti haigustest (kõhukinnisus, erinevat tüüpi diarröa, kasvajalised haigused, koliit, soole ärritussündroom jt). Sealhulgas räägib lektor, mis võivad olla erinevate soolehaiguste põhjusteks; millised on ohusümptomid ning milliseid uuringuid tehakse, et diagnoosida haigust.

Lisaks toob dr. Brjalin arvukaid näiteid haigusjuhtumitest ning milliseid ravivõtteid erinevate haiguste korral kasutatakse.

NB! Antud e-loeng on vaadatav ka Android ja iOS seadmetes(nutitelefonides ja tahvelarvutites).

8)  "Nikotiinsõltuvus, e-sigaretid, passiivne suitsetamine – mõju organsüsteemile."   (4 ak tundi)

 Lektoriks on dr. Ülle Ani, Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliiniku arst-õppejõud.  

E-loengu esimeses pooles räägib dr. Ülle Ani nikotiini toimest organsüsteemile – millised biokeemilised protsessid kaasnevad nikotiintoodete kasutamisega ning kuidas kujuneb nikotiinsõltuvus. Samuti tuleb juttu sigarettide ja e-sigarettide koostisest – kui palju keemilisi ühendeid need sisaldavad (k.a kartsinogeenid) ning milline mõju võib nende erinevate ühendite sissehingamisel avalduda. Põhjalikult räägib lektor ka erinevatest kopsuhaigustest ning nende avaldumise seostest suitsetamisega, samuti erinevatest tervisprobleemidest suitsetajatel, sh. naiste terviseriskidest nii endale kui lootele ning hilisem mõju lapse arengule. Dr. Ani räägib ka suitsetamisega kaasnevast vingugaasi mõjust organismile kui ka ümbritsevatele inimestele.

Suur fookus e-loengu sisul on suitsetamisest loobumise nõustamisel; millised on soovitused ning taktika suhtlemisel.

E-loengu teises pooles räägib dr. Ülle Ani farmakoloogilistest meetoditest suitsetamisest loobumisel – nikotiinasendusravi, bupropioon- ja varenikliintabelttravi. Nikotiinasendusravi puhul toob lektor välja ka erinevused ravimvormide osas. Loengu lõpuosas räägib dr. Ani ka nikotiini (suitsetamise) koostoimest erinevate ravimitega.

9) "Sissejuhatus ettevõtlusesse" (4 ak tundi)

Lektoriteks on Aili Ohlau, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor lektor ja Erkki Leego, Leego Hansson juhtivpartner.

E-loengu esimeses pooles kõneleb Erkki Leego, miks ettevõtja elu on põnev, tuues välja ettevõtlusega tegelemise positiivsed küljed. Lisaks räägib Erkki Leego, kuidas on saanud temast ettevõtja ja millised on vajalikud tegurid ettevõtte loomiseks. Ka toob ettevõtja välja kuus olulist mõtet, mida anda edasi neile, kes tahaksid ettevõtjad olla.

E-loengu teises pooles annab loengu Aili Ohlau, kes keskendub esimeses pooles just ettevõtjaks kujunemisele ja vajalikele isikuomadustele. Ka tõstatab lektor küsimuse, kas igaüks sobib ettevõtjaks ja kas selleks on vaja erioskusi. Samuti annab Aili Ohlau teada, millised äriideed võivad olla sobilikud edukaks ettevõtluseks. Ka tuleb juttu omanikuvastutusest, palgatöötaja ja ettevõtja sisulistest erinevustest, aga ka sagedasematest probleemidest, mis esinevad ettevõtluses.
E-loengu viimases osas kuuleb ettevõtte rajamise võimalustest, kaasnevatest etappidest  ja juriidilistest vormidest. Ka toob lektor välja mitmete ettevõtlusvormide erinevuse ja kuidas lähtuda ettevõtlusvormi valikul. Lisaks tuleb juttu ettevõtjale olulistest infokanalitest, ettevõtlustoetustest ning tugistruktuuridest. Loengu lõpuosas kuuleb põgusalt turunduse  olemusest, konkurentsieelistest ja turunduseesmärkidest.

10) "Erinevat tüüpi peavalud ja uued suunad peavaluravis" (4 ak tundi)



Lektoriks on dr. Mark Braschinsky, TÜ Kliinikumi Närvikliiniku Neuroloogia osakonna arst-õppejõud.

E-loengu esimeses pooles annab dr. Mark Braschinsky ülevaate peavalu diagnoosimisel kasutatavatest diagnostilistest vahenditest.  Ka toob dr. Braschinsky välja ohumärgid, mida silmas pidada patsiendi kaebuses. Põhjalikult tuleb juttu pingetüüpi peavaluepidemioloogiast, diagnostilistest kriteeriumitest, medikamentoossest hooravist, profülaktikast ja mittefarmakoloogilisest ravist.


Loengu teises pooles annab dr. Braschinsky põhjaliku ülevaate migreeni epidemioloogiast, migreeni mõjust indiviidile, tööandjale ja ühiskonnale, migreeni tüüpide eristamisest ja testimisest. Ka tuuakse välja diagnostilised kriteeriumid iga migreeni tüübi puhul ja kirjeldatakse hoo- ja profülaktilise ravi ravimeid ning mittemedikamentoosse ravi efektiivsust. Lisaks tuleb juttu trigeminaalsete autonoomsete tsefalgiate, klassikalise kolmiknärvi neuralgia ja kobarpeavalu diagnostilistest kriteeriumitest ja ravisoovitustest. Veel kõneletakse teistest primaarsetest peavaludest, mida patsiendid kaebavad. Ka kõneleb dr. Braschinsky kroonilisest peavalust, mis on tingitud ravimite ületarvitamisest, diagnostilistest kriteeriumitest, patofüsioloogiast, riskifaktoritest ja ravist. Viimases osas tuleb põgusalt juttu kroonilise neuropaatilise valu definitsioonist, põhjustest, ravist ja polüteraapiast.

11) "Kvaliteetsete ravimpreparaatide väljatöötamine" (4 ak tundi)


Lektoriks on Karin Kogermann, PhD, kes töötab Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis füüsikalise farmaatsia dotsendi ja vanemteadurina.

E-loengu esimeses pooles räägib Karin Kogermann, milline on terminoloogia ja lihtsustatud ravimpreparaatide väljatöötamise skeem etappide kaupa. Ka annab lektor ülevaate, kuidas valitakse ja disainitakse ravimvorm, mida lõplikult hakatakse valmistama. Lisaks tuleb juttu juhenditest ravimtööstusele ja meetoditest, mis aitavad parandada kvaliteeti ja tõsta kontrolli valmistamise üle.  
Veel annab lektor põhjaliku ülevaate ravimite valmistamise prekliinilisest faasist, kus toimuvad uue raviaine universaalsed testid, et mõõta raviaine füsikokeemilisi omadusi, testida osakese suurust, tuvastada polümorfe. Lõpetuseks räägitakse, millistest omadustest koosneb kvaliteetne ravimpreparaat.

E-loengu 2. osas selgitatakse põhjalikult erinevaid raviainete tahkeid vorme (polümorfid, hüdraadid, soolad, kokristallid, amorfne aine), nende vormide füsikokeemilisi ja biofarmatseutilisi omadusi, kvaliteeti ning olulisust. Lühidalt käsitletakse abiainete olulisust ravimvormide või uudsete ravimkandursüsteemide väljatöötamisel. Ka tutvustatakse originaal- ja geneerilise preparaadi mõisted ning selgitatakse patenteerimisega seotud aspekte.

Koolitus põhineb teaduslikel artiklitel ja farmaatsia erialaraamatutel, kuid tuuakse ka näiteid erinevatest reaalsetest apteegis müügil olevatest ravimpreparaatide raviainetest.


12) "Infektsioonivastased preparaadid" (4 ak tundi)



Lektoriks on Kerstin Kase, MD, kes töötab Lääne-Tallinna Keskhaiglas infektsionisti ja infektsioonikontrolli arstina. 

E-loengu esimeses pooles annab dr. Kerstin Kase ülevaate antibakteriaalsest ravist, tuletades meelde, mille järgi toimub antibiootikumide klasside eristus. Samuti kuuleb antibakteriaalse ravi näidustustest ehk milliseid tegureid jälgitakse antibiootikumide määramise valikul. Lisaks kuuleb antibiootikumide kõrval- ja koostoimetest, antibiootikumide manustamise juhistest ning millised võivad olla antibiootikumide kasutuse negatiivne efekt. Lõpetuseks annab lektor teada antibiootikumresistentsuse olukorrast Eestis ja Euroopas, selgitab resistentsuse tekkepõhjuseid ja mehhanisme. Juttu tuleb ka strateegiliselt ohtlikest antibiootikumidest ja reservantibiootikumide kasutamistingimustest. Samuti vastab lektor küsimusele, kas ja kuidas on näidustatud probiootikumide võtmine antibiootikumravi ajal.

E-loengu teises pooleks kõneleb lektor viirustest, tuues välja viirushaiguse gripi sümptomid ja nakatumiskriteeriumid lastel ning täiskasvanutel. Lektor kõneleb ka gripivaktsiinist, sh uuest vaktsiinist 2017. aastal, aga selgitab ka gripi ravivõimalusi. Veel tuleb e-loengus juttu C-hepatiidist, selle levimusest Euroopas ning Eestis. Lisaks kuuleb C-hepatiidi diagnoosi saanud elulemuse prognoosist ja olemasolevatest ning tulevatest ravimitest. E-loengu viimases osas räägitakse HIV-infektsiooni levikust Euroopas ja Eestis ning lektor toob välja, kuidas HIV-i levikuteed on muutunud võrreldes paarikümne aastaga. Ka kuuleb, millised on HIV-i nakkusohtlikud materjalid ning kuidas HIV ei levi. Lektor selgitab HIV-i nakatumiseelse ja -järgse ravi võimalusi ning nende ravimitega koostoimeid teiste ravimitega.
13) „Sagedasemad oftalmoloogilised haigused“ (5 ak tundi)

Lektoriteks on Tartu Ülikooli Kliinikumi Silmakliiniku silmaarstid dr. Mari Parksepp, dr. Mari Petraudze, dr. Aleks Kree ja dr. Marko Pastak.

E-loengu esimeses pooles tuleb juttu glaukoomi riskifaktoritest, klassifikatsioonist ning haiguskulust. Samuti kõneletakse glaukoomi diagnostikast ja diagnostilistest vahenditest. Põhjalikult tuleb juttu ravimeetoditest, sh medikamentoossest ravist (adrenergilised antagonistid, prostaglandiini analoogid, karboanhüdraasi inhibiitorid, parasümpatomimeetikumid ja kombinatsioonravimid), aga ka kirurgilise ravi võimalustest silma siserõhu tasakaalustamiseks.
Dr. Kree selgitab ettekandes, mis on ealine maakuli degeneratsioon (AMD) ja kuidas eristada varajast/hilist AMD-d ning kuiva/märga AMD-d, millised on riskifaktorid AMD tekkeks ja kuidas toimub diagnoosimine. Dr. Kree kõneleb ettekande lõpuosas diabeetilisest retinopaatist, mida põeb ligikaudu 93 miljonit inimest maailmas, selgitades haiguse sisu ning ravivõimalusi.

Dr. Mari Parksepp annab lühikese ülevaate silma anatoomiast ja erinevatest silmapõletikest, nagu konjunktiviit, keratiit ning iridotsükliit. Dr. Parksepp toob välja iga haiguse puhul patsiendi sagedasemad kaebused, fotod haiguspildist ja kirjelduse haiguse sisust. Lisaks annab dr. Parksepp ülevaate iga haiguse ravimeetoditest, sh medikamentoossest ravist ja silmahaiguste juurde kuuluvast hügieenikäitumisest. Ka kuuleb laugude põletikest, nagu blefariit, "odraivad" ning limaskestaalustest verevalumitest.

Dr. Mari Petraudze teeb ettekande kuiva silma teemal, andes ülevaate silmade kuivuse tekkepõhjustest, kuiva silma sündroomist, sümptomitest ja diagnostilistest vahenditest. Dr. Petraudze toob välja kuiva silma palliatiivse ravi meetodid ja medikamentoosse ravi põhimõtted. Lisaks tuleb juttu alternatiivsetes vahenditest väga kuiva silma puhul, nagu pisarapunktide sulgemine spetsiaalse korgiga ja patsiendi oma vereseerumi baasil valmistatud seerumtilkade kasutamine.
Dr. Petraudze kõneleb oma ettekande teises pooles laste silmahaigustest,sh kataraktist, laisast silmast, koloboomidest ja enneaegsete retinopaatiast nende riskifaktoritest ja ravimeetoditest. Lõpetuseks kuuleme silmade arengust alates looteeast kuni 7. eluaastani ning millises vanuses tuleks lastel läbida esimene profülaktiline silmade kontroll.

E-loengu lõpetab dr. Marko Pastak, kes annab lühiülevaate läätse ehitusest silmas. Ettekandes tuleb juttu katarakti ehk silmakae klassifitseerimisvõimalustest, diagnostikameetoditest ja kirurgilise ravi võimalustest. Dr. Pastak toob välja patsiendi kõige sagedasemad kaebused ja näited katarakti haigusjuhtudest. Lisaks saab ülevaate sagedasematest silmatraumadest ning tutvustatakse siinkohal erinevaid diagnostikameetodeid ja raviprintsiipe.

14) „Probiootikumide väljatöötamine, omadused ja funktsionaalsus“ (4 ak tundi)

Lektoriks on Epp Songisepp (PhD), kes on BioCC OÜ (endine Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus) Arendussuuna juht.

Loengu esimeses pooles kirjeldatakse probiootikumide, prebiootikumide ja sünbiootikumide mõistet. Ka selgitatakse, milline on probiootikumide funktsionaalsus nii tervele kui haigele organismile ning lisaks kuuleb probiootikumide efektiivsest annusest. Ettekandes tuleb juttu probiootikumide kohta levivatest müütidest ja selgitatakse, kust pärineb funktsionaalse toidu mõiste ning millised on funktsionaalse toidu põhimõtted. Lisaks kuuleb probiootikumide saatusest organismis ning probiootikumide kasutamisest erinevates sihtgruppides (vanemaealised, lapsed, rasedad).

Loengu teises pooles kuuleb probiootikumide väljatöötamise tehnoloogiast ja etappidest. Lisaks selgitab lektor, kuidas klassifitseeritakse probiootikume maailma turul ning mis eristab probiootikumide monokultuuri ja mitme probiootikumi kombinatsiooni. Ka toob lektor näite, kuidas võib probiootikum tekitada oma elutegevuse tulemusena postbiootikume, mis on üheks arendatava probiootikumi väljatöötamise lisaeesmärkideks. Ka tuleb juttu, miks on oluline saada toitumis- või tervisealane väide probiootilisele tootele. Lõpetuseks kuuleme probiootikumide resistentsuse mehhanismidest ning käimasolevatest ning uutest projektidest probiootikumide väljatöötamisel.


15) „Kahjude vähendamise teenuste laiendamise võimalused apteekide näitel“ (5 ak tundi)

Lektoriteks on Darja Matyushina- Ocheret (Euraasia Kahjude Vähendamise Assotsiatsioon), Katri Abel-Ollo (Narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskus, Tervise Arengu Instituut) ja Greete Org (MTÜ Convictus Eesti).

E-loengu esimeses pooles kõneleb külalislektor Darja Matyushina-Ocheret, mis on sõltuvus RHK ja DSM-i järgi ning räägib sõltuvust puudutavatest teooriatest. Lisaks toob lektor välja, kuidas määratleb Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus narkosõltuvust ja kuidas see sõltuvus tekib. Ka kuuleb, kuidas on sõltuvust puudutavaid mudeleid uuritud erinevatest riikides ja missuguseid tulemusi on leitud. Loengu teises pooles kõneleb Darja Matyušina-Ocheret juba praktilisematest kahjude vähendamise programmide tekkest ja tänapäevasest olukorrast. Nii kuuleb sõltlastele mõeldud teenustest, millised on peamised takistused/lahendused teenuste laienemisel apteekidesse ning missugune kasu on apteekidest ühiskonnale. Lisaks saab ülevaate apteekide rollist HIV ja muude narkootikumide tarvitamisest tingitud negatiivsete tagajärgede ennetamisel.

E-loengu teises pooles teeb ettekande Tervise Arengu Instituudist Katri Abel-Ollo, kes kõneleb kahjude vähendamise ja asendusravi teenuste võimalustest Eestis. Kõigepealt selgitab lektor veelkord, mida tähendab kahjude vähendamine, milliseid teenuseid üle Eesti pakutakse ja mida sisaldavad erinevad teenused. Ka kuuleb naloksooni programmi läbiviimisest ja selle teenuse positiivsetest tulemustest Eestis ja mujal riikides. Lõpetuseks kõneleb Katri Abel-Ollo kahjude vähendamise teenuste rakendamisest Eestis, millised teenuseid oleks vaja sügavamalt juurutada, millised teenused on väljatöötamisel ning kuidas saaksid apteekrid panustada kahjude vähendamise teenustesse koostöös Tervise Arengu Instituudi ja partneritega.

E-loengu lõpetab Greete Org, kes töötab MTÜ Convictus Eesti konsultandiga. Greete toob oma vabas vormis esitluses välja kõige sagedasemad väärarusaamad sõltlase kohta, mis ühiskonnas levivad ning selgitab põhjalikumalt sõltlase kui haigusega inimese seisukohti. Samuti sai Greete ettekande ajal vabas vormis arutleda, milliseid on kõige sagedasemad hirmud sõltlaste osas, kuidas käituda narkootikumide mõju all oleva inimesega ning missugusena näevad sõltlased ise ümbritsevaid inimesi.
16) "Depressioon vs antidepressandid" (5 ak tundi)

Lektoriteks on dr. Mailis Liiv ja dr. Vaiko Veikat.

Koolituse esimeses pooles annab dr. Veikat üldiseloomustuse, milline on depressioon levik Eestis, kuidas depressiooni kliiniliselt iseloomustada ning räägib depressiooni diagnoosimisest vastavalt RHK-10 käsiraamatule. Dr. Veikat toob välja, millised on diagnoosimiseks vajalikud põhi-ja lisasümptomid, raskusastmed ning võrdleb psühhoosita ja psühhosiga raske depressiooni sümptomeid. Ka tuleb juttu depressiooni komorbiidsusest teiste psüühikahäiretega ja depressiooni leviku individuaalsusest eri eagruppides.

Dr. Mailiis Liiv alustab 2. osas ettekannet põhjaliku selgitusega kaasaegsest depressiooni neurobioloogiast, rääkides nii monoamiinide teooriast, depressioonist tekkinud neuropõletikust kui neurotrofiinide hüpoteesist. Juttu tuleb ka neurotroofilistesst faktoritest ja stressihormoonide rollist depressiooni patofüsioloogias. Lisaks selgitab dr. Liiv, millised on antidepressantide toimed, praegu kasutuses olevate antidepressantide jaotus toimemehhanismide järgi (MAO inhibiitorid; monoamiinide tagasihaarde inhibiitorid; mitteselektiivsed monoamiinide retseptori antagonistid; multimodaalne antidepressant; muu mehhanism) ning sagedasematest kõrval- ja koostoimetest, mis vajavad tähelepanu. Ka selgitatakse, mis on serotoniinisündroom; kuidas on omavahel seotud sõltuvus või suitsidaalsus antidepressantidega. Lisaks räägib dr. Liiv põgusalt tõenduspõhistest looduslikest vahenditest depressiooni leevendamiseks. Ettekande lõpus tutvustab dr. Liiv millised mitteinvasiivsed neurostimulatsiooni meetodid on kasutusel depressiooni ravis: elekterkonvulsioonravi; transkraniaalne alalisvoolu stimulatsiooni; transkraniaalne magnetstimulatsioon.

Loengu 3. osas kõneleb Dr. Liiv antidepressantravi määramise ja ravi juhtimise põhimõtetest, keskendudes nii täiskasvanutele kui eakatele ning lastele-noorukitele. Dr. Liiv räägib lähemalt patsiendi depressiooniravi farmakoteraapia järkudest ning antidepressantide määramise kliinilisest praktikast. Ka tuleb juttu antidepressantide ravi vahetamisest, lõpetamisest ja olemasolevatest ravijuhistest perearstidele.

E-loengu viimases 4. osas kirjeldab dr. Veikat mõnesid haigusjuhte, et omalt poolt selgitada, kuidas alustatakse, muudetakse või lõpetatakse antidepressantravi. Ka vastavad lektorid nii Tallinna kui Tartu koolitusel tekkinud küsimustele.


17) "Toiduallergia ja toidutalumatus" (4 ak tundi)

Lektoriteks on dr. Tiia Voor Tartu Ülikoli Kliinikumi Lastekliinikust ja dr. Külli Mitt, kes on dietoloog Nutri Medical OÜ-s.

Loengu esimeses pooles kõneleb dr. Tiia Voor, millised toiduallergia haigusvormid on olemas, kuidas väljendub haiguse kliiniline pilt ja milline on esinemissagedus eagruppides. Seejärel selgitab dr. Voor iga toiduallergia haigusvormi eraldi, kõneldes haiguspõhjustajatest, sümptomitest ja ravist. Põhjalikumalt tuleb juttu õietolmuga seotud toiduallergiast, nõgestõvest ehk urtikaariast, angioödeemist, atoopilisest dermatiidist, suuümbruse dermatiidist, alfa-Gal sündroomist, seedetraktipoolsetest toiduallergia nähtudest. Loengu teises pooles kõneleb dr. Voor toidutalumatuse vormidest, selgitades erinevust võrreldes toiduallergiaga. Lisaks kuuleb, millised diagnostilised vahendid on olemas toidutalumatuse ja toiduallergia diagnoosimiseks. Lõpetuseks kõneleb dr. Voor, kuidas ravitakse toiduallergiat ja mida teha, kui inimesel tekib anafülaksia ning kuidas kasutada adrenaliini automaatsüste.

Loengu teises pooles räägib dr. Külli Mitt, millised dieetravi võimalused on olemas erinevate haiguste ja seisundite korral. Dr. Mitt selgitab rinnapiima osatähtsust lapse toitmisel, millal ei tohi rinnapiimaga toita ja kuidas mõjutab rinnapiim või piimasegu lapse allergiaid. Põhjaliku ülevaate saab erinevatest piimasegudest, mis on tänapäeval saada nii Eestis kui välismaal, kuidas on nende omadused võrreldes rinnapiimaga ning kuidas määratakse piimasegusid allergiate või alatoitumise korral väikelapsele. Dr. Mitt selgitab, mida tuleks rõhutada toidusegusid apteegis patsiendile soovitades. Lisaks tuleb juttu, millisel hetkel oleks sobiv alustada lehmapiimavalgu allergia korral uuesti piima tarbimist ning mida võib süüa allergiline või toidutalumatusega kimpus laps. Lõpetuseks saab kuulda, mida peaks täiskasvanud inimene, kel on toiduallergia või toidutalumatus jälgima oma toitumisel.

18) "Ravimallergia ja allergiravimite kasutamine lastel ning täiskasvanutel"

Lektoriks on dr. Krista Ress, kes on Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuse juhataja ning lisaks allergoloog-immunoloog.

E-loengu esimeses osas annab dr. Ress ülevaate, kuidas jaotatakse ravimreaktsioone ja selgitab lähemalt mehhanisme, mis vahendavad ravimi ülitundlikkuse reaktsioone. Lektor toob välja erinevused kiiret tüüpi reaktsioonide ja hilistüüpi reaktsioonide vahel koos illustreerivate piltidega ning räägib ka, mis on pseudoallergilised reaktsioonid ravimitele. Dr. Ress räägib, millised raviained on sagedasemad ravimreaktsioonide vallandajad, milline on raskete allergiliste ravimreaktsioonide suremus ning toob välja hilistüüpi reaktsioonide ohusümptomid. Juttu tuleb ka taimsetest preparaatidest, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone ja ristallergiast.

Koolituse teises pooles selgitab dr. Ress põhjalikumalt, millised on enamlevinud ja olulisemad ravimallergia põhjustajad. Juttu tuleb allergilistest reaktsioonidest, mida põhjustavad antibiootikumid, NSAID-id, bioloogilised ravimid ja toob välja, kuidas tekkinud reaktsioonidega käituda ja ravida. Ka selgitab dr. Ress perioperatiivses seisundis võetavate ravimite allergilisi reaktsioone ja milline on anafülaksia ravi.

Loengu kolmas osa keskendub ravimite kasutamisele allergiahaiguste korral. Juttu tuleb kuiva naha hooldusest, baaskreemidest ja ravimkreemidest. Ka räägitakse ninalimaskestaga seonduvate haiguste ravist: soolalahus, antihistamiinikumid, dekongestandid, nasaalsed glükokortikoidid. Lisaks tuleb juttu astma ravist ehk erinevate inhalaatorite ja nebulisaatorite kasutamisest astma ravimisel. Dr. rõhutab, miks on oluline väljastada alati see inhalaator, mille arst on määranud ja kuidas saab apteeker olla abiks inhalaatorite õigel kasutamisel. Lõpetuseks räägib dr. Ress veel urtikaariast ja selle ravist ning selgitab ravimite raseduseaegset kasutamist haiguste korral, nagu astma, riniit, atoopiline dermatiit, urtikaaria, ravimallergia ja anafülaksia.

19) "Apteegiteenuse kvaliteedijuhise rakendamine apteegis"

Infopäeva ettekandeid esitlevad eriala valdkonna spetsialistid:

Daisy Volmer, Anne Keero, Pärtel Relve, Kaia Kastepõld-Tõrs, Siiri Jürgenson, Kirsti Vihermäe, Ülla Kaare, Kristiina Sepp.

E-loengu kestvus on 6 ak tundi.

Infopäeva esimeses pooles saab kuulda kvaliteedijuhisest ja antakse ülevaade kvaliteedijuhtimisest üldiselt. Lisaks kuuleb, milliseid tänapäevaseid tehnoloogiaid kasutatakse apteegiteenuse edendamisel ja milline roll võiks olla apteekril tulevikus. Esimese poole infopäevast lõpetab ettekanne, mis on patsiendi motiveeriv nõustamine ja kuidas rakendada motiveeriva intervjueerimise tehnikaid patsiendi nõustamisel apteegis.

Päeva teises pooles tuleb juttu, kuidas apteegiteenuse kvaliteedijuhist rakendada igapäeva töös, milliste sammudeni liikuda rakendamise poole ning kuidas ületada takistusi, mis võivad ilmneda. Ka kuuleb, millised tervisealased nõustamisteenused on apteegis olemas ja kuidas läbi viia kvaliteetset iseravimise nõustamist. Ka räägitakse, kuidas toimib apteekrite koostöö arstidega ning kuuleb retseptiravimite nõustamisest. Päeva lõpetab ettekanne, milline on apteekri laiem roll ühiskonnas.

Teabepäeva korraldasid„Apteegiteenuse kvaliteedijuhise“ töögrupp, kuhu kuuluvad erialaorganisatsioonide, TÜ farmaatsia instituudi ja Ravimiameti esindajad.  

20) „Puuk, puukidega levivad haigused ja vaktsineerimine“

 E-loengu maht on 4 ak tundi.

Lektoriks on Julia Geller, Tervise Arengu Instituut.

E-loengu esimeses osas selgitab Julia Geller, kes on puuk ja kuidas näeb välja puugi elutsükkel. Pikemalt tuleb juttu tähtsamatest puugi eluks vajalikest teguritest, kuidas puuk saab ise nakkusallikaks ja kuidas on seotud puugi elutsüklite vahetus puugi toitumisega. Julia Geller selgitab, mis puukidega levivad haigused on puukentsefaliit ja puukborrelioos, nende kahe haiguse sümptomid, ravi- ning ennetusvõimalused. Kuna puukidega võib levida ka teisi haigusi lisaks kahele eelmainitule, siis Julia Geller toob välja veel teisedki haigused ning haigustekitajad.

Ka saab e-loengus kuulda, kas puugihaigustesse võib nakatuda lemmikloomad, kuidas näevad välja sümptomid lemmikloomadel ning kas lemmikloomadelt võivad haigused kanduda üle inimestele.

Loengu teises pooles kuuleb erinevatest eelarvamustest ja müütidest, mis levivad inimeste seas seoses puukidega. Lisaks räägib Julia Geller puukentsefaliidiviiruse vastase vaktsineerimise tõenduspõhisusest ja vaktsineerimise näitajatest Eestis. Ka kuuleb, millised vaktsiinid on Eestis kättesaadavad, missugused on vaktsineerimise vastunäidustused ning võimalikud soovimatud kõrvalmõjud.

Pikemalt selgitab lektor loengu lõpuosas lahti, milline on vaktsineerimise protsess ja nõuded vaktsineerimistingimusteks ning vaktsineerijale.