Kristiina Sepp: Meil on vaja uue põlvkonna proviisoreid

Proviisor olla on uhke ja hää. Ma poleks kunagi uskunud, et oma erialavalikuga niivõrd täppi panen. Proviisori eriala on nii mitmetahuline, et ükski päev ei sarnane eelmisega.

Proviisorit teatakse ennekõike kui ravimispetsialisti. Vähem mõeldakse sellele, millist väärtust pakub ta kogukonnale just oma kohalolu ja meditsiinialase pädevusega. Mind isiklikult on üllatanud, kui kandev roll on proviisoril inimese heaolu, ennekõike tervise eest hoolitsemisel.

Proviisorikutsega inimesel peab olema soov inimesi aidata, kuulata ja empaatiliselt ning avatult suhelda. Ekslikult arvatakse, et mis töö see ikka on: ulatad ravimi üle leti ja sellega asi piirdub – paras poemüüjaamet. Sellistele targutajatele ütlen, et tulge apteeki ja veetke päev koos apteekriga, siis näete, mida kõike see eriala hõlmab.

Anda õige ravim õiges ravimvormis, õiges annuses, õigel ajal ja õigele inimesele on ülesanne, mis nõuab laiapõhjalisi teadmisi, seoste loomise võimekust ning sageli innovaatilist lähenemist. Kõik algab patsiendilt õigete küsimuste küsimisest. Kui arst võtab lahti patsiendi digiloo ning vaatab, millised on tervisenäitajad ja diagnoositud haigused, siis proviisor peab suutma vaid mõne küsimusega selgeks teha, mis oli apteeki pöördumise põhjus, kuidas patsient on oma tervisemuret seni lahendanud, mida ta on tarvitanud, milliseid haigusi ta põeb jne.

Me peame suutma apteegis lahendada kõikvõimalikke tervisemuresid alates kõrvade kumisemisest kuni haavaravini ning orienteeruma igasugustes meditsiiniseadmetes nagu inhalaatorid, insuliininõelad jms. Iga hetk võib apteeki sisse astuda mõni abivajaja, kes vajab kiiret reageerimist – kas esmaabi andmist, kiirabi kutsumist või arsti juurde suunamist. Proviisoril on teadmised ja oskused selleks, et kanda vastutusrikast rolli inimeste tervise ja heaolu huvides. Oleme sageli esimene lüli inimese sisenemisel tervishoiusüsteemi, aga ka viimane lüli tervishoiusüsteemist väljumisel, sest haigusi ravitakse ikka ravimitega.

Proviisor on kõige kättesaadavam tervishoiutöötaja. Ta aitab inimestel iseseisvalt, ilma arsti poole pöördumata toime tulla väga paljude tervisemuredega. Nohu, köha, kergemate allergiate või teatud elustiilihaiguste korral oskab apteeker inimesi õigel ajal toetada, motiveerida ja juhendada.

Vähem tähtsad ei ole selles valdkonnas rakendatavad innovaatilised lahendused. Apteegil on sageli juhtroll tervishoiutehnoloogia rakendamisel: digiretsept, e-apteek, apteegirobotid ja videoapteeker on üks väike osa paljudest digilahendustest. Olulised on aga ka nii-öelda traditsioonilised apteegiteenused. Näiteks väikelaste või neelamisraskustega patsientide ravimisel on vältimatult vaja oskust ise ravimeid valmistada. See ei ole nii lihtne nagu muna, piima ja jahu kokkusegamine, vaid nõuab täpsust ning teadmisi ravi- ja abiainete füüsikalistest ja keemilistest omadustest.

Proviisoril on tarvis ka teadmisi ravimtaimedest, nende koostisest, sellest, kuidas vajalikud toimeained kindlast taimeosast kätte saadakse, kuidas ja kui kaua ravimtaimi kasutada, ning muud olulist, mis puudutab otseselt ravimtaimede kasutamist tervisemure leevendamiseks. Sageli arvatakse, et mis need ravimtaimed ikka teevad – kallan kuuma vee peale ja joon –, aga päris nii lihtne see ei ole ning kasu asemel võib endale hoopis kahju teha.

Ohtlikuks võib osutuda isegi küüslaugu krõbistamine koos teatud ravimitega. Seetõttu on vaja teada, mis on küüslaugu koostises, millistel juhtudel seda võiks tarbida ning millistel juhtudel kindlasti ei tohiks. Samamoodi on vaja teadmisi toiduainete kasutamise kohta koos ravimitega – tuleb teada, miks mõnda toitu ei tohi teatud haigusseisundite puhul süüa, kuidas toit mõjutab ravimite imendumist ja omastamist, aga ka seda, kui oluline on mitmekesine toitumine.

Proviisori töö ja vastutus on lõputu ning tema teadmised ja oskused on just valdkonna laiapõhjalisuse tõttu ühiskonna jaoks suur väärtus. Ülikool annab proviisoriks õppijale baasteadmised, oskuse mõelda probleemikeskselt või vajaduspõhiselt, juhipotentsiaali ja valmisoleku tegutseda iseseisvalt kas siis oma ettevõtte asutamiseks või uue ravimi väljatöötamiseks või muuks teadustööks.

Mina alustasin apteegis töötamist juba tudengiajal abitöötajana, jätkasin proviisorina ja seejärel apteegi juhatajana, apteegi lisateenuste arendajana jne. Ma ei olnud oma kursuse priimus ega hiilanud eriliselt suurte teadmistega. Mind viis edasi see, et ma tegin seda, mis mind südamest innustas ja motiveeris.

Soovin, et igaüks leiaks oma kutsumuse. Neile, kes on mõelnud proviisori elukutsele, ütlen julgelt, et see amet on värvikirev, mitmekülgne, täis rõõmu (aga mõnikord ka patsientidega koos läbi elatavat kaotusvalu), innovaatilisust ning põnevust. See on valdkond, mis vajab uut põlvkonda ja kus on alati ootamas kindel töökoht.

***

Kolm fakti Kristiina Sepa kohta

* Kristiina on Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi proviisori eriala vilistlane (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpe).
* Ta õpib Tartu Ülikooli doktorantuuris farmaatsia erialal.
* Kristiina töötab proviisorina ja on Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige ning Euroopa Liidu Farmaatsia Liidu Eesti delegatsiooni juht.

Arvamuslugu ilmus Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis.


KES ON PROVIISOR JA KUIDAS NÄEB VÄLJA
PROVIISORIÕPE TARTU ÜLIKOOLIS?

Proviisor on erialase akadeemilise kõrgharidusega tervishoiutöötaja, kes tunneb ravimite koostist, toimeid, koos- ja kõrvaltoimeid, ravimite valmistamise ja tootmise tehnoloogiaid ning oskab hinnata ravimite kvaliteeti. Proviisor on tervishoiumeeskonna liige, kellel on koos teiste tervishoiutöötajatega oluline roll ravimite ohutu ja eesmärgipärase kasutamise kindlustamisel ning terviseprobleemide/haiguste ennetamisel. Lisaks üldapteegile ja haiglaapteegile töötavad proviisorid ravimihulgimüügifirmades, ravimitööstuses, riigiasutustes, kolmandas sektoris, õppe- ja teadusasutustes jm.

Proviisori tööks on kvaliteetse ravimiabi korraldamine ja pakkumine, terviseprobleemide/haiguste ennetamine, ravimite arendamine ja tootmine, farmatseutilise hoole ja kliinilise farmaatsia teenuse korraldamine ja pakkumine, farmaatsiahariduse ja farmaatsiaeriala arendamine.

ÕPPETÖÖ

Farmaatsia on õpetus ravimite omadustest, väljatöötamisest, valmistamisest, säilitamisest, analüüsimisest ja kasutamisest ning selle majanduslikust ja juriidilisest taustast. Proviisor on ravimite ekspert, proviisoriõppe õppekava keskmes on kvaliteetne ravimpreparaat. See on ainulaadne kompetents – ühelgi teisel spetsialistil ei ole sellist ettevalmistust.

Proviisori elukutse on ajatult lugupidamist vääriv ega sõltu riigipiiridest ja valitsustest. Proviisor oli, on ja jääb. Proviisori diplomini jõudmiseks läbitakse viieaastane õpe Eesti vanimas ülikoolis, lõpetanu haridus vastab magistritasemele. Lisaks kõrgharidusdiplomile saab lõpetaja ka kutse, mis võimaldab asuda erialasele tööle.

ÕPPEVORM

Õpe toimub kursusesüsteemis, sest enne süvateadmiste juurde asumist on vaja läbida eeldusained ja seega tuleb õppekava läbida kindlas järjestuses ning kindlas mahus. Esimene kursus algab muu hulgas sissejuhatusega erialasse ning farmaatsia ajalooga, samuti tehakse tutvust erialaterminoloogiaga. Hilisemates erialaainetes õpitakse ravimite tehnoloogiat, ravimite keemiat, ravimite looduslikke allikaid, sotsiaalfarmaatsiat ning kliinilist farmaatsiat jm. Kohustuslik õppeaine on ka uurimistöö koostamine, mis kestab peaaegu terve semestri ja lõpeb töö avaliku kaitsmisega.

Viiendal kursusel toimuv apteegipraktika, üldapteegis ja väiksemas mahus haiglaapteegis, kestab 25 nädalat.

Valdav osa loenguid ja praktikume toimub kaasaegse sisustusega farmaatsia instituudis (Nooruse 1) ja Biomeedikumis. Lisaks eestikeelsetele õppeainetele on võimalus osaleda ka inglise keeles toimuvates valikainetes. Umbes kolmveerand õppetööst toimub rühmatöö vormis. Laboratoorsete tööde osakaal on õppes suur. Üliõpilaste kasutada on hästi komplekteeritud erialaraamatukogu, kus saab tutvuda erialaste õpikute ja käsiraamatutega. Erialaseid täienduskoolitusi ja seminare korraldavad nii farmaatsia instituut kui ka Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts (EAFS), kuhu ka üliõpilased on kutsutud kuulaja ja korraldusmeeskonna abilisena kaasa lööma.

Loe lisaks TÜ kodulehelt aadressil: https://www.farmaatsia.ut.ee/et/õppimine

TULE APTEEKI TÖÖVARJUKS  Registreerimine on lõppenud!

Et näha, kuidas töötavad tänapäeval proviisorid ja milline on elu pärast proviisoriõppe lõpetamist, tule apteeki töövarjuks! Apteegis töövarjuks olles näed ja saad vastuse:

1. millist rolli mängib tervishoius proviisor?

2. millised on karjäärivõimalused?

3. millise hariduse saab, kuidas ja kus seda õpitakse?

4. kuidas näeb välja tänapäevane ning innovatiivseid lahendusi kasutav apteekriamet?

5. milliseid isikuomadusi läheb vaja apteekril apteegis töötades?


TÄIDA REGISTREERIMISVORM SIIN! (vajuta siia)

NB! Töövarjuks saab registreerida kuni 24.05!  Registreerimine on lõppenud!

Lisaküsimuste korral kirjutada info@eestiapteek.ee

Kohtumiseni apteegis!